Ehk siis võib öelda, et poolteist tundi filosoofiat ja ma olen kergelt ära keeranud. Vähemalt kallite korterikaaslaste pilkudest võib seda küll välja lugeda. Aga nüüd, kus ainult kirjalik tekst veel jäänud on, sain uuesti oma musa sisse lükata, ning siin lihtsalt on lugusid, mis ei lase rahulikult diivani peal istuda ja vaikselt Nietzschsczshsxcshet lugeda. Kuigi kalli kaasa kulm üritab mind aeg-ajalt ohjeldada, ei mõju see kauaks...
Aga igatahes.
Eile siis oli kordusmatš, mis ei olnud vast küll enam nii kaua oodatud, kui esimene aga siiski. Ja meie suutsid veel näidata, millest me tehtud oleme, ning tubli 1-1 viigi välja mängida. Ilmselgelt, nagu aru võite saada, siis seekord oli teine kohtunik. Ning nagu eestlastega ikka, algul ei saa vedama, pärast pidama. Iirlased suutsid küll juba esimestel minutitel siin paar südamerabanduse hakatist meil tekitada, aga õnneks ei midagi hullu, ning oli üldkokkuvõttes ilus mäng. Parim pala, millega siis kaasaga kahe peale hakkama saime: "Eestlase-iirlase kokkupõrkes iirlane jääb ennast nautima, eestlane jookseb edasi. Kaasa: Meil lobisemise eest palka ei maksta."
Päeva poole aga toimus meil koolis tuletõrjeõppus. Nojh, mis õppus ta nüüd küll oli aga siiski... Kõik ilusti välja ja ühte kohta kokku ning nüüd ootame. Enne oli tulnud hoiatus, et võtke igaks juhuks joped tundi kaasa ning et õppus võtab maksimaalselt tund aega. Ehk lootus oli ikka olemas, et noh, veerand tundi saime tehtud, nüüd läheb üks tunnike ära ja siis on paras ae koju minna. Tutkit! Vaevalt viis minutit hiljem tuli teade, et võite tagasi minna, õppus läbi. Mis sa teed.
Kooli ehitus läheb aga järjest huvitavamaks, nüüd panevad lihtsalt keset koridori müüre püsti....
Ja veel, eile koolipeahoone fuajeest lainetasid terve päeva jooksul isegi silva hoonesse sellised aroomid. Nimelt küpsetati seal ukse ees vahvleid. Ja siis sa pead sealt tühja kõhuga lihtsalt mööda jooksma...
Aga milline kuu eile õhtul mind trennist koju saatis... Mmm... Midagi sellist:
Aga igatahes.
Eile siis oli kordusmatš, mis ei olnud vast küll enam nii kaua oodatud, kui esimene aga siiski. Ja meie suutsid veel näidata, millest me tehtud oleme, ning tubli 1-1 viigi välja mängida. Ilmselgelt, nagu aru võite saada, siis seekord oli teine kohtunik. Ning nagu eestlastega ikka, algul ei saa vedama, pärast pidama. Iirlased suutsid küll juba esimestel minutitel siin paar südamerabanduse hakatist meil tekitada, aga õnneks ei midagi hullu, ning oli üldkokkuvõttes ilus mäng. Parim pala, millega siis kaasaga kahe peale hakkama saime: "Eestlase-iirlase kokkupõrkes iirlane jääb ennast nautima, eestlane jookseb edasi. Kaasa: Meil lobisemise eest palka ei maksta."
Päeva poole aga toimus meil koolis tuletõrjeõppus. Nojh, mis õppus ta nüüd küll oli aga siiski... Kõik ilusti välja ja ühte kohta kokku ning nüüd ootame. Enne oli tulnud hoiatus, et võtke igaks juhuks joped tundi kaasa ning et õppus võtab maksimaalselt tund aega. Ehk lootus oli ikka olemas, et noh, veerand tundi saime tehtud, nüüd läheb üks tunnike ära ja siis on paras ae koju minna. Tutkit! Vaevalt viis minutit hiljem tuli teade, et võite tagasi minna, õppus läbi. Mis sa teed.
Kooli ehitus läheb aga järjest huvitavamaks, nüüd panevad lihtsalt keset koridori müüre püsti....
Ja veel, eile koolipeahoone fuajeest lainetasid terve päeva jooksul isegi silva hoonesse sellised aroomid. Nimelt küpsetati seal ukse ees vahvleid. Ja siis sa pead sealt tühja kõhuga lihtsalt mööda jooksma...
Aga milline kuu eile õhtul mind trennist koju saatis... Mmm... Midagi sellist:
Üliäge!
Ja kui nüüd selle filo tehtud saaks, siis homme õhtul ootab mind Zetod!!! Cannnnnnot wait.
Räägides filost... ei taha... ei suuda.... uni.... tähtaeg.
See ya!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar