Lõpuks on siis kätte jõudnud need ilmad, kus termomeeter näitab ikka 30 kraadi ligi... oo, õudust!!! Minu meelest 23 kraadi on täitsa paras ja kõik üle selle ebanormaalne! Aga vahekokkuvõte siis jälle...
Jaanipäev. Meie küla esimene suur pidu külaplatsil kiige juures. Ja milline pidu... Sai süüa, sai juua, sai laulda, sai tantsida, ja mis kõige olulisem - sai KIIKUDA!!!
Ja nalja ikka saab kui purjus naabripoisid hommikul veel armastust avaldavad :D Jaaniöö aga oli imeline, hommikul tervitas veel tõusva päikese saatel meid vikerkaar... ja siis läks ilm muidugi vihmale. Ja see tähendas, et ka Miami iga-aastane jaanikas ei olnud enam nii põnev ja ei kestnud minu jaoks vähemalt nii kaua kui eelmised aastad. Aga nalja sai (tipuks vist poolel teel koju põssasse kaduv (väga purjus) naabrimees), minu kõrvalehiilimisoskused vajavad veidi tööd, ja taaskord üks unustamatu jaanik :)
Mõned päevad hiljem toimus siis tüdrukutega väljasõit Riiga. Keeleoskamatud blondiinidest turistid nagu me oleme, igav juba ei hakanud. Ja kogemata mööda linna kolistades leiab päris huvitavaid kohti, meeldejäävaimad Naughty Squirrel ja Scandal. Linn oli ilus, pidu oli kõva, rumm oli hea - elu ilus ;)
Päevake kodus puhkust ja jälle mu lemmikkohta eestikatele siis. Tulemused olid sellised keskmised, millegagi hiilata suurt ei olnud, kuivõrd aga meie suur olümplane võistlusel nüüd kodumaa meistrikatel siis tuli ETV seda muidugi oma kaamerasilmaga kaema. Ja ei tea mina mis mulle sisse läks, kas suur televusseris olemise närv või niisama pohhuism, aga eelnevatele põhivõistlusel püsti lastud 91 ja 90 seeriatest puudu jäänud kümned hakkasid kõik korraga järgi tulema. Esimesed proovilasud 8-10, enamasti kümned; 2 viimase minuti jooksul lastud üks proovilask - 10,9 [rahvas ohhetab ja ahhetab ja naerab]; esimene võistluslask - 10,9 [rahvas jälle rõõmsas tujus, mina hämmingus, irvitan omaette]; teine lask - 9,4, normaalne; kolmas - 10,7, hämming, rahva reaktsiooni ei mäleta; neljas - 10,8 [rahvas ohhetab-ahhetab-naerab juba enne kui ma jõuan oma lasku vaadatagi, mille peale mina lihtsalt hakkan naerma, mille peale omakorda rahvas jälle naerab - müstika!]; ja otsa veel kolm üheksat ja kolm kümmet ja kokku 100,3 (96ne seeria), mis minu isiklik ja finaali paremuselt teisest tulemust pea nelja punktiga ees. Aga mis sa sellega ikka peale hakkad kui enne on juba eesmistega vahe 13 silma... Aga sain palju kiitusi, nime mainiti AK spordiuudistes ja pronksikarva medal kah :). Õhtul tõi meie lemmikpolitseinik tähistamiseks juba vana hea tuttava Caribba pudeli, mis siis üsna kahe peale sai kinni pandud ja siidrit ka veel otsa (mida kõike politseiautost ei leia... :P) ja oli üks tore õhtu. Järgmine hommik see-eest... polnud küll kõige hullem aga suu võttis vähe kuivaks... :D
Ja samal õhtul oli veel muidugi suur finaal!!! Jalka ikka muidugi!!! Hispaania-Itaalia, kaks legendaarset jalkamaad. Ja siis selline tulemus... 4-0!!!!! Hispaania taaskord võitja, ajalooline võitja! Itaaliast oli küll natuke kahju, aga minu õnn ikka piiritu!!!! Ja nagu juba öeldud, minu süda järgmiseks kaheks aastaks rahul :)
Ja praegu on suvi, puhkus, orjatöö aiamaal ja köögis. Homme võistlustele, lubab 28-30 kraadi... Äkki jõuab elusana tagasi. Anyway, wish me luck!
And now I'm talking to myself...
Jaanipäev. Meie küla esimene suur pidu külaplatsil kiige juures. Ja milline pidu... Sai süüa, sai juua, sai laulda, sai tantsida, ja mis kõige olulisem - sai KIIKUDA!!!
Mõned päevad hiljem toimus siis tüdrukutega väljasõit Riiga. Keeleoskamatud blondiinidest turistid nagu me oleme, igav juba ei hakanud. Ja kogemata mööda linna kolistades leiab päris huvitavaid kohti, meeldejäävaimad Naughty Squirrel ja Scandal. Linn oli ilus, pidu oli kõva, rumm oli hea - elu ilus ;)
Päevake kodus puhkust ja jälle mu lemmikkohta eestikatele siis. Tulemused olid sellised keskmised, millegagi hiilata suurt ei olnud, kuivõrd aga meie suur olümplane võistlusel nüüd kodumaa meistrikatel siis tuli ETV seda muidugi oma kaamerasilmaga kaema. Ja ei tea mina mis mulle sisse läks, kas suur televusseris olemise närv või niisama pohhuism, aga eelnevatele põhivõistlusel püsti lastud 91 ja 90 seeriatest puudu jäänud kümned hakkasid kõik korraga järgi tulema. Esimesed proovilasud 8-10, enamasti kümned; 2 viimase minuti jooksul lastud üks proovilask - 10,9 [rahvas ohhetab ja ahhetab ja naerab]; esimene võistluslask - 10,9 [rahvas jälle rõõmsas tujus, mina hämmingus, irvitan omaette]; teine lask - 9,4, normaalne; kolmas - 10,7, hämming, rahva reaktsiooni ei mäleta; neljas - 10,8 [rahvas ohhetab-ahhetab-naerab juba enne kui ma jõuan oma lasku vaadatagi, mille peale mina lihtsalt hakkan naerma, mille peale omakorda rahvas jälle naerab - müstika!]; ja otsa veel kolm üheksat ja kolm kümmet ja kokku 100,3 (96ne seeria), mis minu isiklik ja finaali paremuselt teisest tulemust pea nelja punktiga ees. Aga mis sa sellega ikka peale hakkad kui enne on juba eesmistega vahe 13 silma... Aga sain palju kiitusi, nime mainiti AK spordiuudistes ja pronksikarva medal kah :). Õhtul tõi meie lemmikpolitseinik tähistamiseks juba vana hea tuttava Caribba pudeli, mis siis üsna kahe peale sai kinni pandud ja siidrit ka veel otsa (mida kõike politseiautost ei leia... :P) ja oli üks tore õhtu. Järgmine hommik see-eest... polnud küll kõige hullem aga suu võttis vähe kuivaks... :D
Ja samal õhtul oli veel muidugi suur finaal!!! Jalka ikka muidugi!!! Hispaania-Itaalia, kaks legendaarset jalkamaad. Ja siis selline tulemus... 4-0!!!!! Hispaania taaskord võitja, ajalooline võitja! Itaaliast oli küll natuke kahju, aga minu õnn ikka piiritu!!!! Ja nagu juba öeldud, minu süda järgmiseks kaheks aastaks rahul :)
And now I'm talking to myself...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar