Šokolaadikooki siis kui täpsem olla, ja Nigella retsepti järgi. Tea, mis sealt ka välja võib tulla lõpuks... Eks näis.
Aga vahepeal sai Soomes käidud. 41. Matin Kisat oli siis võistluse nimi, millest mina osa võtsin, samal ajal aga toimus ka Eesti-Soome juuniorite maavõistlus, mille taaskord panid kinni eestlased!!! :) Tublid poisid ja tüdrukud! Ja kuigi minu trenni kogus enne võistlust jäi üsna väikeseks, saavutasin kaks väga supertulemust, millega ise olin ülirahul (ja seda juhtub HARUharva). Ma ütlen, et need keset pärapõrgut Soome tiirud on ikka head, neli aastat tagasi sai ka ühes sellises käidud, mis nägi välja küll täpipealt samasugune ja seal sai kah päris hästi pihta. Korralduspool jättis natuke soovida, seetõttu sai ka natuke mark maha tehtud, kui mõistus puhtast passimisest ära jooksis lõpuks... Aga nalja sai, ilm oli ka vahepeal päris kena, vahepeal mitte nii kena, avastasin uue lemmiklille, või taime, või mis iganes ta on. Kasvatan mina siis juba mingi kaks aastat omal peenra peal miskist vanast seemnest tärganud taimekest ja oi näe, sel aastal õied ka küljes aga väga ei ole jõudnud nendele keskenduda, ja eriti lähemalt uurima (nuusutama) minna. Ja jõuame siis meie Soome, hakkame sõitma 210 km teisele poole ja vaatan mina, tee ääres nii palju mingit lille kasvamas, nagu umbrohi ja ikka väga paksu. Huvitav õis, päris kena ka niimoodi tihedalt. Ja vaatan natuke pikemalt neid ja vahi, seesama lilleke, mis mul kodus peenra peal vaevu-vaevu elu sisse võtnud. Ja jõuame siis ööbimiskohta, ootame väljas tubadejaotust ja levib üle meie mingi mõnus, hea lillelõhn ja kuna lähemal pole mingeid muid asju kasvamas kui ainult seesama nui, siis lähemalt uurima (nuusutama) minnes tuli välja sealt see taevalik aroom tuligi... Ja ma ei suuda praegu seda kirjeldada, kuidas see lill mulle meeldima hakkas aga ikka väga. Täna sai Pärnust juba uued seemned ostetud. Ja pärast pikka otsirännakut leidsin ka oma uuele lemmikule nime - lupiin. Ja selline mul siis kodus peenra peal:
Aga väljas on ilm päris hirmus. Isegi kui hommik algab kenasti, on päeva lõpuks tuul jälle selline, et viib juuksed peast ära... Kuivõrd see hakkas juba pühapäeval pihta, siis oli laevareisil ka veidi põnevust, kuigi üldse mitte nii palju kui oleks võinud selliselt ilmalt oodata. Laeva peal oli aga põnevust niigi palju. Kuna samal nv-l oli Soomes toimunud tantsupidu, siis oli terve sadam ja hiljem laev Eesti tantsijaid täis. Ja täis all mõtlen ma ikka väga täis laeva. Vist ei ole mina varem nii paksult täis laevaga sõitnud. Ja kui juba nii palju rahvakultuuri tegelasi koos on, siis on üsna kindel, et kohtad ka mõnda tuttavat nägu, seekord siis meie kohalikku tantsuema.
Nüüd on aga ees ootamas veel paar võistlust, kõvasti aiatööd ja üsna varsti väike tripp tüdrukutega Riiga, mis võib kujuneda päris ägedaks :)
Aga kook sai valmis.
Tahtsin magusat kooki, sain magusa, hirmus magusa... Isegi venna, kes võttis esimese hooga terve taldriku ette, et oh see läheb kolme ampsuga, suht vägisi higistas ühe tüki alla. Aga pole ullu, küll otsa saab :)
Ja minu lemmikutel tuli/tuleb välja uus album!!! Esimese kuulamise lemmikud....
Enjoy :)
Aga vahepeal sai Soomes käidud. 41. Matin Kisat oli siis võistluse nimi, millest mina osa võtsin, samal ajal aga toimus ka Eesti-Soome juuniorite maavõistlus, mille taaskord panid kinni eestlased!!! :) Tublid poisid ja tüdrukud! Ja kuigi minu trenni kogus enne võistlust jäi üsna väikeseks, saavutasin kaks väga supertulemust, millega ise olin ülirahul (ja seda juhtub HARUharva). Ma ütlen, et need keset pärapõrgut Soome tiirud on ikka head, neli aastat tagasi sai ka ühes sellises käidud, mis nägi välja küll täpipealt samasugune ja seal sai kah päris hästi pihta. Korralduspool jättis natuke soovida, seetõttu sai ka natuke mark maha tehtud, kui mõistus puhtast passimisest ära jooksis lõpuks... Aga nalja sai, ilm oli ka vahepeal päris kena, vahepeal mitte nii kena, avastasin uue lemmiklille, või taime, või mis iganes ta on. Kasvatan mina siis juba mingi kaks aastat omal peenra peal miskist vanast seemnest tärganud taimekest ja oi näe, sel aastal õied ka küljes aga väga ei ole jõudnud nendele keskenduda, ja eriti lähemalt uurima (nuusutama) minna. Ja jõuame siis meie Soome, hakkame sõitma 210 km teisele poole ja vaatan mina, tee ääres nii palju mingit lille kasvamas, nagu umbrohi ja ikka väga paksu. Huvitav õis, päris kena ka niimoodi tihedalt. Ja vaatan natuke pikemalt neid ja vahi, seesama lilleke, mis mul kodus peenra peal vaevu-vaevu elu sisse võtnud. Ja jõuame siis ööbimiskohta, ootame väljas tubadejaotust ja levib üle meie mingi mõnus, hea lillelõhn ja kuna lähemal pole mingeid muid asju kasvamas kui ainult seesama nui, siis lähemalt uurima (nuusutama) minnes tuli välja sealt see taevalik aroom tuligi... Ja ma ei suuda praegu seda kirjeldada, kuidas see lill mulle meeldima hakkas aga ikka väga. Täna sai Pärnust juba uued seemned ostetud. Ja pärast pikka otsirännakut leidsin ka oma uuele lemmikule nime - lupiin. Ja selline mul siis kodus peenra peal:
Nüüd on aga ees ootamas veel paar võistlust, kõvasti aiatööd ja üsna varsti väike tripp tüdrukutega Riiga, mis võib kujuneda päris ägedaks :)
Aga kook sai valmis.
Ja minu lemmikutel tuli/tuleb välja uus album!!! Esimese kuulamise lemmikud....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar