Peale paari viimase-minuti-päeva kirjanduse kokkuviksimist sai tulemuseks tubli A :P. Huvitav kas uuel semestril/õppeaastal hakkan lõpuks oma vigadest õppima?? Oleks ju juba aeg...
Aga vahepeal oli ju 1. september, koolijütside doomsday... Mõtles siis mu kallis kaasa nii muuseas et võiks maarjat teha. Minule aga hakkas see mõte kohe pähe ja lõpuks saigi äratus pandud 3.45. Ja et oleks esimesele koolipäeval kohane, siis teeme õhupallidega. Ja kuna neid ei olnud väga palju siis värvasime naaberabi, et see westmannist läbi astuks ja mõned juurde tooks. Kui siis kell nii kaugele jõudis sain ma jälle pool tunnikest äratuskella mängida: "liisa!liisa!liisa!" (mulle endale hakkas küll närvidele käima, aga sealt tuli ainult "kaks hetke" ja teine külg). Aga siiski lõpuks peale natukest arutamist, edasi-tagasi jooksmist, netis istumist ja peade ülelugemist ei viitsinud hakata end riidesse ajama, seda enam et õhupalle kuskilt ei leidnud. Umbes pool tunnikset peale seda hakkas kostuma pauke. Laskuri instinkt muidugi esimese mõttena kohe, et uni ja laskmine. Aga tuli välja et ei olnud kumbki, olid hoopis kaks joodikut ja jala-prügikasti kokkupõrked. Kohe nii tugevad, et pooled prükkarid olid lõpuks tänaval maas. Kuna paistis, et rituaal kestab iga tänavaposti juures, teavitasime sellest kõrgemaid jõude, kes siis lõpuks ka kahju tulid üle vaatama. Kas saadi jalamehed ka kätte, ei tea. Miskipärast, enam täpselt ei mäletagi miks, uni enam ei tahtnud hästi tulla. Tulid küll igasugused voodikääksutamised, maeiteamille otsingud maeimäletamis kotist, batman/võileibmees ja rosin ja meie igapäevased itsitushood, mis panid isegi naabrid, kellest pool juba on peaaegu harjunud, imestama, et mille üle need tolad hommikul kell viis naeravad...Ega hästi ei mäleta, ainult väga lõbus oli küll ;). Järgmisel päevalgi veel suutsime ühe, kes vist ei ole meid enne meie tavalises olekus näinud, meid ikka väga imeliku pilguga vaatama panna ja uurima, et mis küll ometi nii naljakas ja salapärane saab olla ühes tulevas šopingutuuris, kuna meie sõnadest ja mõõdulindiga ringi vehkimisest ei saanud keegi lihtsalt midagi aru. Saate aru küll, umbes selline tunne nagu peale selle teksti lugemist siin.
Ega viimane öö parem ei olnud. Väike ennealkomüügilõppemisaegne juba eelpoolmainitud šopingutuur, kerge filmiring, südaöine (olgu, südaööst oli asi juba kaugel...) bubblebath, ja veel köögikardinate sirgeks ajamine + ülespanek (mis võib kell 3 öösel peale väikest siidriringi pääääris keeruline olla), ning kell oligi jälle seal maal, kus päike hakkab varsti paistma. Aga meil on nüüd ägedad lilled köögiakna peal ja uued (peaaegu) padjad kah!!! (Y)
Mmmmmm... mango-meloni..... :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar