teisipäev, 19. juuni 2012

Küpsetame kooki...

Šokolaadikooki siis kui täpsem olla, ja Nigella retsepti järgi. Tea, mis sealt ka välja võib tulla lõpuks... Eks näis.
Aga vahepeal sai Soomes käidud. 41. Matin Kisat oli siis võistluse nimi, millest mina osa võtsin, samal ajal aga toimus ka Eesti-Soome juuniorite maavõistlus, mille taaskord panid kinni eestlased!!! :) Tublid poisid ja tüdrukud! Ja kuigi minu trenni kogus enne võistlust jäi üsna väikeseks, saavutasin kaks väga supertulemust, millega ise olin ülirahul (ja seda juhtub HARUharva). Ma ütlen, et need keset pärapõrgut Soome tiirud on ikka head, neli aastat tagasi sai ka ühes sellises käidud, mis nägi välja küll täpipealt samasugune ja seal sai kah päris hästi pihta. Korralduspool jättis natuke soovida, seetõttu sai ka natuke mark maha tehtud, kui mõistus puhtast passimisest ära jooksis lõpuks... Aga nalja sai, ilm oli ka vahepeal päris kena, vahepeal mitte nii kena, avastasin uue lemmiklille, või taime, või mis iganes ta on. Kasvatan mina siis juba mingi kaks aastat omal peenra peal miskist vanast seemnest tärganud taimekest ja oi näe, sel aastal õied ka küljes aga väga ei ole jõudnud nendele keskenduda, ja eriti lähemalt uurima (nuusutama) minna. Ja jõuame siis meie Soome, hakkame sõitma 210 km teisele poole ja vaatan mina, tee ääres nii palju mingit lille kasvamas, nagu umbrohi ja ikka väga paksu. Huvitav õis, päris kena ka niimoodi tihedalt. Ja vaatan natuke pikemalt neid ja vahi, seesama lilleke, mis mul kodus peenra peal vaevu-vaevu elu sisse võtnud. Ja jõuame siis ööbimiskohta, ootame väljas tubadejaotust ja levib üle meie mingi mõnus, hea lillelõhn ja kuna lähemal pole mingeid muid asju kasvamas kui ainult seesama nui, siis lähemalt uurima (nuusutama) minnes tuli välja sealt see taevalik aroom tuligi... Ja ma ei suuda praegu seda kirjeldada, kuidas see lill mulle meeldima hakkas aga ikka väga. Täna sai Pärnust juba uued seemned ostetud. Ja pärast pikka otsirännakut leidsin ka oma uuele lemmikule nime - lupiin. Ja selline mul siis kodus peenra peal:
Aga väljas on ilm päris hirmus. Isegi kui hommik algab kenasti, on päeva lõpuks tuul jälle selline, et viib juuksed peast ära... Kuivõrd see hakkas juba pühapäeval pihta, siis oli laevareisil ka veidi põnevust, kuigi üldse mitte nii palju kui oleks võinud selliselt ilmalt oodata. Laeva peal oli aga põnevust niigi palju. Kuna samal nv-l oli Soomes toimunud tantsupidu, siis oli terve sadam ja hiljem laev Eesti tantsijaid täis. Ja täis all mõtlen ma ikka väga täis laeva. Vist ei ole mina varem nii paksult täis laevaga sõitnud. Ja kui juba nii palju rahvakultuuri tegelasi koos on, siis on üsna kindel, et kohtad ka mõnda tuttavat nägu, seekord siis meie kohalikku tantsuema. 
Nüüd on aga ees ootamas veel paar võistlust, kõvasti aiatööd ja üsna varsti väike tripp tüdrukutega Riiga, mis võib kujuneda päris ägedaks :)
Aga kook sai valmis.
Tahtsin magusat kooki, sain magusa, hirmus magusa... Isegi venna, kes võttis esimese hooga terve taldriku ette, et oh see läheb kolme ampsuga, suht vägisi higistas ühe tüki alla. Aga pole ullu, küll otsa saab :)
Ja minu lemmikutel tuli/tuleb välja uus album!!! Esimese kuulamise lemmikud....

Enjoy :)

laupäev, 9. juuni 2012

Continued....

Ja kus hundisilmadest räägid.... 
Olid siis täna Metsas võistlused, roheliste mehikestega jällegi, ja ometi ükskord sain nii piisavalt pihta, et tõin kah karika koju! Mõni aasta tagasi sai ju koos malevaga pildile jäädud nii, et mina ainukesena oma neljanda kohaga ilma karikata. Aga nüüd!! I did it! Tulemus ei olnud küll jälle hiilata, ja mõnes mõttes 'tänan' oma paari võistkonnakaaslast, kelle pärast sai natuke närvitseda (sa lähed tulejoonele, sa pole elu sees oma märklehte näinud???), aga käis kah ja rohkem polnud vajagi. Maleva tulemust küll ei tea veel, vb oleks tarvis olnud kah, sel samal edukal aastal jäi maleval auväärt kolmandast kohast puudu 1 punkt!!!! Saate aru, 1!!!! Ja noh, ütleme nii, et kõigi pilk jäi pidama ikka selle peal, kellel polnud karikat käes säramas... Ja rääkides silmadest, lähen mina siis 6xm kaevikusse, hakkan otsima vahetamist vajavat rada ja kellest mina siis teel enda kaevikuotsa möödun? Ikka automaadikaeviku kohtunikust - silmadest! Ja siis arutame kobad kohalikud ja pärnakad läbi, ja vihjatakse, et äkki peaks suvepealinna rongile minema ja Lavasaare (ehk vaheka) poole veel liikuma... Ja sinna see muidugi jälle jäi, kuna võistkonnabuss ei oota et sa saaksid jälle ilusaid silmi vaadata...
Aga jalka käib jälle!!!! Ehk olen taaskord kuuks ajaks teleka ette naelatud. Hetkel tahavad Saksamaa - Portugal mul südamerabandust tekitada... Ja kuigi ma tahan, et nad mõlemad sellest alagrupist edasi saaksid, on mul ka nendest lemmik olemas, ja seekord siis Saksamaa ja tema kapten Lahm. Ses mõttes olen uhke 'hipster', et üks minu kahest lemmikjalgpallurist oli Lahm enne kui ta n.ö. kuulsaks sai ja nüüdses juba lausa koondise kapteniks on tõusnud. Ja kust tema mulle meeldima hakkas? Täpselt sellest hetkest:
Ehk 4 minutit peale seda, kui mulle jalgpall meeldima hakkas. Aga kokkuvõtteks, finaalis tahan näha Saksamaad ja Hispaaniat, kus Hispaania võidab penaltidega, aga Lahm saab esimese penalti sisse. See muidugi tähendaks küll seda, et mu teine lemmikmängija eksiks korra, aga selle ma annaks talle andeks. Ja kes asjast veel aru ei saa, siis mu teine lemmik on hispaanlaste väravavaht, Casillas. Aga Hispaania peab võitma! Kaks viimast suuremat turniiri on kinni pandud, ja mina keeldun tunnistamast, et mängijad saavad vanemaks ja nende vormid muutuvad, seega - Hispaania võidab! Ja meelde tuletuseks kaks viimast joovastushetke:

Aga kodus käivad ikka tööd ja mina olen oma aiandusoskustega üsna rahul. Paljud asjad tahaks teha teisiti, palju asju tahaks juurde muretseda või muuta. Aga mulle täitsa meeldib :)





Aga üks asi, mida ma hakkan Tallinna puhul igatsema, on see, et ma võin ükskõik mis hetkel võtta oma jalgratta ja sõita mere äärde. Selle kevadetipp avastus oli minu jaoks vaieldamatult Kakumäe (vist oli Kakumäe ikka... ). Üksik, inimtühi pank. Vaikus, kuigi majad on paari meetri kaugusel. Ja milline vaade... 
Ja mitte ainult sealne vaade, vaid kogu tee sinna, mööda Rocca al Mare't, Merivälja...
Ja et see Saksamaa ei saa seda palli sinna väravasse juba!!!

Peaaegu suvi

Kuigi ilm seda kuidagi ei luba, on suvi varsti käes. Kool praeguseks läbi, kuigi mitte nii läbi kui võiks... Kevadised aiatööd on transformeerumas suvisteks aiatöödeks. Laskmine täies hoos, homme varahommikulgi Männiku poole jälle, Kaitseliiduga seekord, mingid võõrad onud helistavad ja ajavad taga... Ees on ootamas üsna äge suvi. Järgmine nädal Soome, kus on plaanid kokku saada Alli ja Arttuga, peale seda pliksidega Riiga, hiljem veel vb väike trip Saaremaale ning kuskile sinna vahele jääb ka Tarsi!!!! Loodan suvest maksimumi, sügisel juba... ei teagi, mis täpselt saama hakkab, aga küll sinna ka jõuame. 
Mis siis toimunud jälle? Toimus koolikokkutulek, kus sai näha peale mõne enda vana klassi näo ka palju muid 'vanu' nägusid ;) Aga oli tore, lapsemeelsus meis ei ole kuhugi kadunud ja õhtu lõppes ägeda jenkaga. Järgmisel päeval ootas ees muidugi pikk sõit Elvasse, aasta pikim võistlusharjutus, ning veel pikem sõit tagasi koju. Aga mulle meeldib sõita. Oleks keegi mulle neli aastat tagasi öelnud, et ma sõidan päevaga ühest Eesti otsast teise ja tagasi... Ma isegi ei tea, mis ma oleksin teinud. Aga nüüd on minust saanud ikka selline huligaan... :P 
Aga võistlused on ägedad olnud viimasel ajal, ja olgem ausad, asi on siiski seltskonnas, ja poleks uskunud, et mul vennaksega võib võistlustel nii tore olla :) Ja järgmised võistlused tõotavad tulla veelgi ägedamad, kuna teatud isikud on riigiteenistuselt minema saanud ja rahvast on kokku tulemas päris palju. 
Enne kooli lõppu sai paari kursaõega külastatud Tivolit, mis oli lihtsal üli! äge! Pikalt mitte ette mõtlemine on vahel päris kasulik. And talk about bringing back childhood... Kulud osutusid päris pirakaks lõpuks, aga asi oli seda väärt... 




Ja need silmad ilmusid taaskord sõna otseses mõttes eikuskilt mu ette üksõhtu, suutsid mind jälle täiesti segi ajada, ning kadusid siis taas... Uoeh, see muutub küll natuke jamaks juba... Aga siiski tahaks silmi veel näha..




To be continued...