Kutu...

Päris kaua aega jälle pole jõudnud siia, nii minu tähelepanuga on, kipub hajuma aeg-ajalt...
Uus aasta siis käes, uue hooga, nagu öeldakse. Hooga on sees olnud sel aastal küll päris palju. Hetkel võib vist veel öelda, et sel aastal olen ma rohkem välismaal viibinud, kui kodumaal. Ja olgem ausad, võtab natuke võhmale...
2. jaanuaril sõit Rootsi. Minek oli Paldiskist, miski cargo-laevaga, mis tähendas, et enamus reisijaid olid rekkamehed. Laev sõitis öö läbi, ja hommikul sai nautida imeilusat päiksetõusu Läänemerel. Kavas oli siis kolm starti, millest ükski küll eriti hästi ei õnnestunud, lõpp vajus ikka ära alati... ;D Aga nalja sai jälle, nagu alati. Kuigi sai jälle ainult idapoolsete virumaalastega koos oldud ja lõpuks tekkis vene keele vastu üsna kõva allergiline reaktsioon, olid sealgi jälle omad seigad, mida meenutada.

Siis vahele mõni eksam, ja jälle minema, seekord Leedu poole. Leedus on nimelt päris mitu aastat juba käidud, aga kunagi pole veel õnneks läinud sealt ka midagi kaasa saada, kuna alati on see vajalik start nahka läinud ja viimane finaal samamoodi. Seekord siis aga tänu korralduse muutusele, õnnestus jääda kolmandale kohale ja tuua koju kujukene, mis ei olegi küll nii eriline saavutus, aga ma olen seda lihtsalt nii kaua oodanud!!! :D  Ja viimasel päeval oli tore nagu alati. Tore on näha, et väikesed hakkavad suureks kasvama, ehk 1991 aastal sündinud Leedu noormees, esimene duellivastane, kes pidi mulle alla vanduma, surus isegi kätt!! Ja no olgu, 91 ei ole enam nii noor aga miskipärast hämmastas see mind ikka väga... :P Teine duellipartner aga ei ilmunud üldse kohale, kuigi siis tegin 99 ära! Hakkas kartma vist... :D Ehk lõppfinaali oli pääs tagatud. Ja see algas väga hästi. Esimesed 6-7 lasku püsisin ilusti esikolmikus, enamus aega vist isegi päris tipus, nii palju kui nende leedu-vene keelest aru sain. Ja siis... ei tea, mis juhtus viimase kolme lasuga, mis tulid siis 9d ja tagasid mulle lõpuks 5nda koha... Vahepeal sai aga niisama logeletud ja isegi leedu kinos käidud :D. Not bad (Y).

Ja siis jälle tagasi sessile. Ma pole veel enne aru saanud kui hästi ma tegelikult vene keelt oskan, aga siis kui hispaania keele eksam oli ja kõik sõnad vene keeles laksust peas olemas olid ja hispaania keelest haisugi järgi... Hästi :D
Ja kui mul õnnestub oma peaga mõeldes saada kätte B, samas kui kõigil teistel on materjalid laua peal... Keenius olen, noh, suure ja tugeva K-ga :D

Õunapuu...

Õunapuu-inimene pakub silmale rõõmu, temas on midagi väga meeldivat, harmoonilist, ta on veetlev ning südamlik.
Õunapuu-inimene on väga õrn ja tundeline. Armastus huvitab teda nii teoorias kui ka praktikas. Kui ta kohtab partnerit, kellel on temaga sarnane hing ja maitse, õnnestub liit igati. Õunapuu on kõrge eani armastusele truu. Sageli jõuab ta abieluni suurte tunneteta, see aga ei tähenda armastusest lõplikku loobumist.
Omakasupüüdmatu õunapuu, kes pole sugugi kaalutlev, saab sageli petta. Ta võiks küll kasvõi särgi seljast või viimase leivapalukese ära anda, kuid pole sellele vaatamata rumal. Ta lihtsalt ei mõtle homsele. Ta elab tänasele päevale, võtab mõnikord võlgu ja unustab selle. Ta pea on tulvil fantaasiaid, ta on filosoof, kes toob teiste ellu rõõmu.
Õunapuud ei tasu siiski kergemeelseks pidada, kuna ta on väga tark, kaldub ta oma sagedase mõtisklemise ja loogilise mõtlemisega teaduse poole. Huvitava teema kohta loeb ta kõike, mis võimalik, tema teadmistepagas on hämmastavalt suur. Ta ei taha kedagi sellega jahmatada, vaid loeb oma huvi rahuldamiseks. Teaduslikud teooriad huvitavad teda sama palju kui korralik köök. Maise maailma naudinguid peab ta teistpoolsuse õnnistusest paremaks.
Õunapuul on hea enesetunne, kui tema tundeelu leiab vaheldust. Tundepurseteta tüüne õnn on tema jaoks igav. Kõrvalolijail on kasulik teada, et õunapuu-inimene tahab aeg-ajalt oma elu keeruliseks muuta.

***

Keda huvitab...
http://www.directorie.eu/news-Druiidide_horoskoop.php

Unforgettable ending... and beginning ;) Tere tulemast 2012 - maailmalõpp!! :D

Uhh, where do I begin... Pikk aeg mööda läinud juba.
Üks semester jälle läbi, eksamid veel ees ja närvid läbi. Ei taha sellest rääkida...
Aga nüüd siis puhkus, jõulud-uusaasta... Algas kõik sellega, et vennaraasu palus endale ühele jõulupeole kainekaks. No mis seal ikka, korra sinna, korra tagasi, pole ju hullu. Oi, kui valeks see osutus.... Kõigepealt siis vii tema eelpeole. Võõras auto käes, ja ma vannun, et vennal on mingi... karma, mis mõjub mulle väga halvasti, ei oska lihtsalt sõita autoga kui tema kaasas on :p No mis sa teed. Siis aga sõitsin kallile klassiõele mammule külla, et veidi juttu puhuda ja teede juua. Natukse aja pärast avastab venna, et temal jäi kaabu koju, seega pean mina minema talle järgi, temaga koos koju tulema ja siis veel tagasi. Võtsin siis mammu kah, ja läksimegi, ja oi, kuidas venna siis jutustab, kui ta natuke juua on saanud... Hiljem veel mammu juures, ja kui kahe ajal kodu poole sõitsin, helistab veidi svipsis isa: "kuule, mine vaata, mis su venna teeb seal, väikesed kaklused juba käisid ja sa, kui kaine inimene, mine vaata korra asi üle ja äkki venna tuleb koju ka." No lähen siis sinna, vaevalt uksest sisse astunud, haaravad kaks naabrimeest sõnaotseses mõttes ümbert kinni, üks veab tantsima kohe ja nii palju siis vennast, keda nagunii kuskil näha ei olnud ja kellest keegi midagi ei teadnud. Ilmus temagi siis natukse aja pärast, sai veidi sõbralikult juttu aetud ja siis tuleb sugulane ka juurde ja uurib, et kas ma ei tahaks natuke veel sõita, ja vennake ka ikka, et lähme-lähme! ja asuski siis suguvõsaekspress teele Pärnu poole :D Venna, kaks sugulast ja veel üks neiuke. Enne seda veel muidugi väikesed tantsuringid teise varemrünnanud naabrimehega ja tema suured mured seoses minuga...:D. Panin nemad siis kuskil kesklinnas maha ja sõitsin lõpuks koju, uni juba kallal ja kell kah umbes 4 hommikul. Kella viiest sain lõpuks magama ja enne kella kuute venna helistab: "Kuule, tule mulle järgi." Saatsin ta nii viisakalt kui võimalik, sinnasamusesse ja magasin edasi. Helistab uuesti umbes 10.15: "Kuule, tule järgi, hirmus külm on." :D Suutsin uuesti veenda teda, et ei ma ei viitsi, bussid käivad, saate küll kuidagi. Nõustus isegi, aga viie minuti pärast heliseb telefon taas: "Aga mis sa nüüd teed?" Mõtlesin, et no olgu siis. aga kus sa oled? "Eeem.... kus me oleme? --- Vana-Pärnus oleme!" Suure seiklemise peale jõudsin lõpuks õige maja akna alla (poiste suureks hämminguks "Kuidas sa selle koha üles leidsid???) ja siis venna teatab, et vii mind nüüd majakasse, ma lähen sealt edasi teisele peole, ja mina pean ülejäänud seltskonna algpeausse tagasi viima. Ja kui siis uuesti kunagi koju jõudsin, helistab ta jälle paari tunni pärast: "Kuule, mul jäi töökaaslase jõulukink maha, kas ei viitsi seda Jõõpresse viia?" No taga targemaks! Ühesõnaga meie jutujada lõppes seal :D. Ja kui järgmisel päeval siis ilmnes, et kuivõrd tema ei mäletanud, kuidas ta üleüldse esimesel õhtul Pärnusse jõudis, ja mina puhtsüdamlikult oma süü üles tunnistasin, siis olin mina muidugi selles süüdi, et tal niiiii paha olla oli! Oi, venna... :D
Sai täidetud üks ammu tehtud diil - Käisin nimelt massaažis. Niiiiii hea!!! Uoeh... Mõõnuus. Ei oska nagu täpsemalt midagi öeldagi. Ja üllatav jõud võib olla ikka kleenukeste neiukeste kätes! Respekt!
Siis aga tulid jõulud. Mustad, vihmased, porised aga siiski toredad, vaiksed jõulud. Ööl enne jõule olin unustanud oma telefoni hääletu reziimil kusagile jope taskusse, ehk hommikul ootas mind ees ~15 vastamata kõnet tundmatult numbrilt... Keegi ikka väga tahab minuga rääkida vist! Päeva jooksul lisandus veel üks vastamata kõne. Õhtul aga sattusin isegi olema telefoni juures kui, tundmatu taaskord helistas, soovis häid jõule ja avaldas end lõpuks olevat juba eelpool mainitud naabrimehe, äärmiselt purjakil olekus :D. Aga nalja peab ju saama ja teada ju on, et purjus inimeste üle on tavaliselt päris hea naerda. Hiljem sai veel käia Harjumaal, vanaemal külas, kellel jalutas elekter minema küll umbe sel hetkel, kui ta oli valmis jõulupraadi ahju pistma, aga ka kilu- ja juustuvõileibade kõrval oli tore muljetada. Aga jõulud on meil ju toredad, kas sajab vihma, või õitsevad aias võõrasemad. Nii iseloomulik Eesti kliimale, eriti kasvueas!
Juba väga vana ja väsinud telefoni asemele sain sünnipäeva puhul uue ja üsna nutika (vähemalt minu jaoks:D) aparaadi... me like :P
Ja siis eile ära saadetud aastavahetus... Oi, see naeratus ei kustu vist nii pea, isegi kui üleval on oldud pea 32 tundi jutti, mõne tukkumispausiga. Nii, nii, nii äge!
Soojenduseks võileivatort ja kogemata avastatud Armastus. 
Nii ootamatult saabunud talv, et isegi bussijuht pani teeotsast mööda.
Pidu Pärnus, mis toimus Viljandis.
Alkoesik.
~25 inimest (~80% neist mehed, kõva, mehehäälega mehed) laulmas mulle sünnipäeva laulu.
Suur avapauk paljude, paljude kallistuste, šampade ja uusaastatervituste saatel.
Väikesed tantsuringid, kasvõi minu tualettisaatmiseks.
Šampapitsid - põhjani!
Kolm seksikat meest tegemas mulle (stripp)sületantsu. ->

Minu esimene üheliikmeline fännklubi - "Minu lemmiksnaiper!"
Üldse mitte nii vanad mehed kaasa laulmas pea igast ajastust ja igast stiilist kodumaalistele lauludele, anna ette mida tahes - kõike saab! Ja Koidu ajal tõusti püsti... Mida hing veel oskab tahta...
Grupikallid ja -suudlused.
Hommikusöök Statoilis.
"Oi, seal Pärnus oli ikka kõva pidu!!!"


Jääme ootama 50ndat juubelit ;)