pühapäev, 1. jaanuar 2012

Unforgettable ending... and beginning ;) Tere tulemast 2012 - maailmalõpp!! :D

Uhh, where do I begin... Pikk aeg mööda läinud juba.
Üks semester jälle läbi, eksamid veel ees ja närvid läbi. Ei taha sellest rääkida...
Aga nüüd siis puhkus, jõulud-uusaasta... Algas kõik sellega, et vennaraasu palus endale ühele jõulupeole kainekaks. No mis seal ikka, korra sinna, korra tagasi, pole ju hullu. Oi, kui valeks see osutus.... Kõigepealt siis vii tema eelpeole. Võõras auto käes, ja ma vannun, et vennal on mingi... karma, mis mõjub mulle väga halvasti, ei oska lihtsalt sõita autoga kui tema kaasas on :p No mis sa teed. Siis aga sõitsin kallile klassiõele mammule külla, et veidi juttu puhuda ja teede juua. Natukse aja pärast avastab venna, et temal jäi kaabu koju, seega pean mina minema talle järgi, temaga koos koju tulema ja siis veel tagasi. Võtsin siis mammu kah, ja läksimegi, ja oi, kuidas venna siis jutustab, kui ta natuke juua on saanud... Hiljem veel mammu juures, ja kui kahe ajal kodu poole sõitsin, helistab veidi svipsis isa: "kuule, mine vaata, mis su venna teeb seal, väikesed kaklused juba käisid ja sa, kui kaine inimene, mine vaata korra asi üle ja äkki venna tuleb koju ka." No lähen siis sinna, vaevalt uksest sisse astunud, haaravad kaks naabrimeest sõnaotseses mõttes ümbert kinni, üks veab tantsima kohe ja nii palju siis vennast, keda nagunii kuskil näha ei olnud ja kellest keegi midagi ei teadnud. Ilmus temagi siis natukse aja pärast, sai veidi sõbralikult juttu aetud ja siis tuleb sugulane ka juurde ja uurib, et kas ma ei tahaks natuke veel sõita, ja vennake ka ikka, et lähme-lähme! ja asuski siis suguvõsaekspress teele Pärnu poole :D Venna, kaks sugulast ja veel üks neiuke. Enne seda veel muidugi väikesed tantsuringid teise varemrünnanud naabrimehega ja tema suured mured seoses minuga...:D. Panin nemad siis kuskil kesklinnas maha ja sõitsin lõpuks koju, uni juba kallal ja kell kah umbes 4 hommikul. Kella viiest sain lõpuks magama ja enne kella kuute venna helistab: "Kuule, tule mulle järgi." Saatsin ta nii viisakalt kui võimalik, sinnasamusesse ja magasin edasi. Helistab uuesti umbes 10.15: "Kuule, tule järgi, hirmus külm on." :D Suutsin uuesti veenda teda, et ei ma ei viitsi, bussid käivad, saate küll kuidagi. Nõustus isegi, aga viie minuti pärast heliseb telefon taas: "Aga mis sa nüüd teed?" Mõtlesin, et no olgu siis. aga kus sa oled? "Eeem.... kus me oleme? --- Vana-Pärnus oleme!" Suure seiklemise peale jõudsin lõpuks õige maja akna alla (poiste suureks hämminguks "Kuidas sa selle koha üles leidsid???) ja siis venna teatab, et vii mind nüüd majakasse, ma lähen sealt edasi teisele peole, ja mina pean ülejäänud seltskonna algpeausse tagasi viima. Ja kui siis uuesti kunagi koju jõudsin, helistab ta jälle paari tunni pärast: "Kuule, mul jäi töökaaslase jõulukink maha, kas ei viitsi seda Jõõpresse viia?" No taga targemaks! Ühesõnaga meie jutujada lõppes seal :D. Ja kui järgmisel päeval siis ilmnes, et kuivõrd tema ei mäletanud, kuidas ta üleüldse esimesel õhtul Pärnusse jõudis, ja mina puhtsüdamlikult oma süü üles tunnistasin, siis olin mina muidugi selles süüdi, et tal niiiii paha olla oli! Oi, venna... :D
Sai täidetud üks ammu tehtud diil - Käisin nimelt massaažis. Niiiiii hea!!! Uoeh... Mõõnuus. Ei oska nagu täpsemalt midagi öeldagi. Ja üllatav jõud võib olla ikka kleenukeste neiukeste kätes! Respekt!
Siis aga tulid jõulud. Mustad, vihmased, porised aga siiski toredad, vaiksed jõulud. Ööl enne jõule olin unustanud oma telefoni hääletu reziimil kusagile jope taskusse, ehk hommikul ootas mind ees ~15 vastamata kõnet tundmatult numbrilt... Keegi ikka väga tahab minuga rääkida vist! Päeva jooksul lisandus veel üks vastamata kõne. Õhtul aga sattusin isegi olema telefoni juures kui, tundmatu taaskord helistas, soovis häid jõule ja avaldas end lõpuks olevat juba eelpool mainitud naabrimehe, äärmiselt purjakil olekus :D. Aga nalja peab ju saama ja teada ju on, et purjus inimeste üle on tavaliselt päris hea naerda. Hiljem sai veel käia Harjumaal, vanaemal külas, kellel jalutas elekter minema küll umbe sel hetkel, kui ta oli valmis jõulupraadi ahju pistma, aga ka kilu- ja juustuvõileibade kõrval oli tore muljetada. Aga jõulud on meil ju toredad, kas sajab vihma, või õitsevad aias võõrasemad. Nii iseloomulik Eesti kliimale, eriti kasvueas!
Juba väga vana ja väsinud telefoni asemele sain sünnipäeva puhul uue ja üsna nutika (vähemalt minu jaoks:D) aparaadi... me like :P
Ja siis eile ära saadetud aastavahetus... Oi, see naeratus ei kustu vist nii pea, isegi kui üleval on oldud pea 32 tundi jutti, mõne tukkumispausiga. Nii, nii, nii äge!
Soojenduseks võileivatort ja kogemata avastatud Armastus. 
Nii ootamatult saabunud talv, et isegi bussijuht pani teeotsast mööda.
Pidu Pärnus, mis toimus Viljandis.
Alkoesik.
~25 inimest (~80% neist mehed, kõva, mehehäälega mehed) laulmas mulle sünnipäeva laulu.
Suur avapauk paljude, paljude kallistuste, šampade ja uusaastatervituste saatel.
Väikesed tantsuringid, kasvõi minu tualettisaatmiseks.
Šampapitsid - põhjani!
Kolm seksikat meest tegemas mulle (stripp)sületantsu. ->
Minu esimene üheliikmeline fännklubi - "Minu lemmiksnaiper!"
Üldse mitte nii vanad mehed kaasa laulmas pea igast ajastust ja igast stiilist kodumaalistele lauludele, anna ette mida tahes - kõike saab! Ja Koidu ajal tõusti püsti... Mida hing veel oskab tahta...
Grupikallid ja -suudlused.
Hommikusöök Statoilis.
"Oi, seal Pärnus oli ikka kõva pidu!!!"


Jääme ootama 50ndat juubelit ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar